“Liikide aktsiaturg” - Prof Urmas Kõljalg

FUTU MUHU esitleb: Vestlusloeng “Liikide aktsiaturg”

Prof Urmas Kõljalg / Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor

—

EKL Muhu Kunstitalus

25.07.2022, algusega kell 18.00

"Milliseks võib kujuneda pildil olevate liikide Homo sapiens ja Alnus incana väärtus aktsiabörsil? Urmas Kõljalg on pildil paremalt kolmas liigi Homo sapiens indiviid."

—

Teadlased pakuvad elurikkust ohustava tegevuse hinna kindlaksmääramiseks välja „liikide aktsiaturu“ kontseptsiooni

Praeguseks on teadlased kirjeldanud enam kui 2 miljonit liiki, kusjuures miljonid liigid on veel avastamata. Olgugi, et liikidel on iseeneslik väärtus, pakuvad paljud neist selle kõrval inimkonnale ka ökosüsteemiteenuseid – näiteks tolmeldavad putukad meie põllukultuure, lagundavad orgaanilisi ja tehislikke materjale. Kuna meil puudub standardiseeritud süsteem eri liikide väärtuse määramiseks, tekib olukord, milles on lihtne teha järeldus, et üks või teine liik ei oma justkui mingit väärtust. Selle tulemusena on inimkond pikemalt mõtlemata leidnud õigustusi tegevustele, mis vähendavad elusorganismide populatsioone või hävitavad terveid liike.

Uurimuses „A price tag on species“, mis avaldati teadusajakirjas Research Ideas and Outcomes, teeb Eesti ja Rootsi teadlastest koosnev uurimisrühm ettepaneku omistada kõigile liikidele ametlik väärtus „liikide aktsiaturuna“ (LAT) kirjeldatava mehhanismi abil (ingl species stock market). Nagu harjumuspärane aktsiaturg, annaks ka LAT ühtse aluse kõigi sellel kaubeldavate varade hetkehinna määramiseks.

Siiski hõlmaks LAT ka aspekte, mis seda tavalisest turust olemuslikult eristavad. Omand, tehingud ja kauplemine toimiksid uudses vormis. Arusaadavalt ei ole liikidel omanikke, ning ka „kauplemine“ ei seisneks omandit moodustavate õiguste üleandmises aktsionäride vahel. „Müük“ omakorda tähistaks protsesse – näiteks sõda, koosluse hävitamine või häiring, saastamine – mille tulemusena liik mingist piirkonnast kaob.

„LAT võimaldaks niisugused tehingud hinnastada, ning vastavat hinda saab näidata arvena, mille müüja peab tasuma viisil, mis toetab üleilmset elurikkust,“ selgitas uurimuse juhtivautor prof Urmas Kõljalg (Tartu Ülikool).

Seevastu tegevused, mis soosivad elurikkust – liigi isendite loodusliku säilimise ja leviku soodustamine – oleksid samastatavad ostutehinguga liikide börsil. Ka ostudel oleks hind, ent nende puhul tuleks seda pigem mõista liigi väärtuse kasvatamisena. Siin tähistaks „raha“ investeeringut elurikkuse suurendamisse.

Urmas Kõljalg: „Taolistele tegevustele ühtse hinnastamise süsteemi loomine annab loodetavasti tulemuseks selle, et väärtust suurendavate tegevuste eiramine ja tähelepanuta jätmine muutub üha raskemaks.“ /Washington Post/

– - - -

Urmas Kõljalg (1961) on eesti bioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige, Tartu Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi direktor.

Teadustöö peasuunad on seente süstemaatika ja fülogeneetika, seente ja taimejuurte vaheline sümbioos ning elurikkuse informaatika.

Kuulub Tartu Ülikooli 50 enim viidatud teadlase hulka ja oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka.

—--

EKL Muhu Kunstitalu traditsiooniline kunstifestival Futu Muhu keskendub tänavu taime-ja loomariigi jäädvustamisele. Ökosemiootilises spektris on Futu Muhu fookus seatud keskkonda vaatlevatele kunstidele ning töömeetoditele, mis esitavad ja fikseerivad ajastu arusaamu inimese rollist ökosüsteemis ehk naturaalses ruumis. -

Täname: Marget Tafel (Loovuspesa)

----------------------

"What can be the value of the animal species in the picture on the stock exchange? Urmas Kõljalg is the second Homo sapiens individual from the right in the picture." (Photo: Reti Kokk)

European researchers have come up with a system to help determine the value of a species — and how human activities affect biodiversity.

They call it a “species stock market” — a concept that works much like the regular stock market, but with animals instead of money.

The idea, described in a paper in Research Ideas and Outcomes, isn’t about owning or trading animals, however. Rather, the concept allows researchers to assign value to different species, then determine how human activities affect them.

For example, they could assign a high “stock price” to a species such as bees, which have been referred to as the most important living beings on Earth. The price of bees would then fluctuate as humans make “purchases” based on their activities.

Pesticide use, activities that contribute to global warming and habitat degradation would be construed as “selling,” creating a conceptual invoice humans would need to pay to offset the effects of their activity. Actions taken to protect species and foster biodiversity would be construed as “buying.”

The proposed system could help humans clearly see their effects on animal species and point to ways to build biodiversity protection into their plans. “Goodwill actions will become increasingly difficult to dodge and dismiss,” says Urmas Kõljalg, a professor at the University of Tartu in Estonia and the study’s lead author, in a news release.

Biodiversity is in decline worldwide, with a rapid fall in the abundance of native species and threats to a wide variety of animals. A 2019 United Nations report found that 1 million plant and animal species could go extinct within decades, and that at least 680 vertebrate species were driven to extinction since the 16th century.

The idea is ambitious and involves making “digital species” using DNA information and knowledge about animals’ traits, distribution and other factors. It’s complicated, but researchers say it is worth putting into place.

Urmas Kõljalg: “We argue that the most realistic and tangible way out of the looming biodiversity crisis is to put a price tag on species and thereby a cost to actions that compromise them,”

https://www.washingtonpost.com/science/2022/06/25/animal-stock-market/ https://riojournal.com/article/86741/