All Rights Reserved

Tiiu Rebane 

MUHU KUNSTITALU AJALOOPILDID

1901-1965   1968    1969    1970   1972   1977   1997   2010-2013   2014   2015   2016   2017   2018   2019

Usutavalt on Uietalu taluase üks Nõmmküla vanemaid ja võimalik, et siin juba orduajal Marcus Vstalle talu oli. Kaardil rootsiaja lõpust on numbriga 7 Ustallo Ahd üsna praeguse Uietalu kohal ja peale selle oli veel külast Seanina pool Ustallo Matz’i talu, kuid viimane ei ole peale katku taastunud. Söötis seisis terve 18. sajandi esimese poole ka Uietalo Jürgen’i pooleadrane arvestusüksus. 1760-ndatel on sellel hakanud Tamse mõisale koormisi kandma üks Tähve (~1735-97) kelle nooremat venda Marti (~1750-83) nimetatakse abiellumisel 1774. aastal Uietalo Tönis’e pojaks, aga täpsemad andmed sellest Tõnisest puuduvad! Esimeses hingeloendis elas veel Tähve ja Mardi 71-aastaseks märgitud ema Ann, keda väidetakse Külasema Koosi Laasu tütar olevat.
Meetrikates puuduvad andmed Tähve abielu ja järglaste kohta. Noorelt surnud nooremast vennast Mardist jäid kolm tütart, kelledest vanemale tütrele Marele tuli 1798. aastal koduväiks Pallasma vabadiku Juri poeg Toomas (1773–1830) ja nende järglased said priinime SUU. Pallasma loos on pisut rohkem juttu Pallasmal katku üle elanud Aadu järglastest, kelle pojapoeg Juri 18.s lõpul vabadikuks jäi (Pallasma Jaanile asus Armaste esiisa Põitsest) ja kelle vanem poeg Tõnis 19.s algul Tamse mõisa metsavahiks oli. Tõnise järglased said priinime VAHT ja olid hiljem Ränga vabadikukohal, millest eraldi räägime. Märgime ainult, et Suud ja Nõmmküla Vaht’id (seda nime pandi veel mujalgi) on 18. sajandist sugulased (neid olla hiljem ka “metsa-Juri kutsikateks” nimetatud). Siinjuures on märkimisväärne, et Uietalu viimase peremehe Mihail Suu Rootsis kirjutatud mälestusi lugedes jääb mulje, nagu pidanuks Suud ennast põlisteks Uietalu inimesteks ja koduväist Toomasest ning “metsa Juri kutsikatest” minnakse nagu mööda (või neist lihtsalt ei teatud?).
Suude suguvõsa sai hiljem üsna arvukas. Toomasel ja Marel sündisid neli poega ja neli tütart, kelledest kaks poega ja kolm tütart abiellusid (kaks poega – Toomas ja Jaak surid päeva vanustena). Mare suri 1820. aastal 44-aastasena ja järgmisel aastal võttis Toomas veel teise naise – Päelda Laasu Jaani lese Kadri, kellega veel tütar Kadri sündis. Uietalul kasvas üles ka Kadri esimese abielu poeg Aad (1815-70), kes sai Päelda perekonnanime KIVIMÄGI. Tema  rajatud on Umna vabadikukoht. 
Uietalu Toomase esimene poeg Tähve Suu (1801-75) abiellus 1823. aastal Vaaduma Mihkli tütre Ristega ja sai isa surma järel Uietalu peremeheks; noorem vend Mihkel (1814-59) jäi talle sulaseks. Viimane uppus 45-aastaselt Kallaste Pärdi noore perepoja Mihkliga Kesse ja Muhu vahel 1859.a märtsis. Temast jäid kaks poega (kolmas suri paari-aastaselt): vanem poeg Andrus (s.1839) on koguduse-nimekirjas hiljem soldatiperede hulgas ja on omale Kätraniidi vabadikukoha rajanud; noorem vend Madis/Matvei Suu sai aga Raugi Mihkli-Matsi talu peremeheks. Vajaks selgitamist, kas ja millal ta asus senist Vaherite talu Võlla mõisalt välja ostma, kuid see oleks juba Raugi teema.
Peremehel Tähvel oli Vaaduma Ristega viis poega. Ainus tütar Riste ja üks poegadest (Tähve) surid väikestena. Vana Tähve esimene poeg Aad/Aleksei Suu (1825–1902) oli sajandi lõpupoole Uietalu peremees; teine vend Toomas (s.1830) võeti 1852.a nekrutiks ja edasistes dokumentides teda enam ei kohta. Kolmas vend Andrus/Andrei Suu ehitas omale Sepa vabadikukoha. Tähve noorem poeg Juri abiellus 1872.a Põitse Kästiki Maria Saartokiga ja 1874.a sündis ainus poeg Feodor. Juri uppus ja lesk läks pojaga oma noorema venna Andrei juurde Põitse Laasipangale. Sellest on Põitse loos lähemalt juttu.
Aad/Aleksei Suul sündis Kallaste Pärdi Tõnise tütre Ristega kuus poega ja kaks tütart. Nende esimene poeg Tähve suri küll 7-aastaselt, aga viis venda olid sajandi lõpuks naised võtnud ja enne esimest ilmasõda pidi Uietalu pere õige suur olema. Matvei Suu (1862–1945) jäi vanema poja õigusega Uietalule, teine vend Ivan (s.1866) abiellus Kallaste Uietoa Ekaterina Paluga ja omandas mitmel puhul jutuks olnud Tupenurme Andruse koha, mille pidamisest tal küll midagi välja ei tulnud (sellest on Kallaste ja Tupenurme lugudes juttu). 1869.a sündinud Mihail Suu võeti 1886.a kroonuteenistusse ja elas mõnda aega Peterburis. Enne ilmasõda oli ta naise, kahe poja ja kahe tütrega Uietalul kirjas, kuid asus EV algaastail Saastna. Neljas vend Andrei Suu (s.1871) jäi esimesse ilmasõtta. Tema lesk Julia (Vapper Paenase Aru-Saadult) läks kahe lapsega oma õe juurde Kansi Riidale. Noorim perepoegadest – Vassili Suu (1876–1939) omandas hiljem Tooma pooltalu ja temast tuleb veel edasises juttu.
Uietalu Madisel ja Tõnu-Aadu Juri tütrel Irinal (Peremees) on kirikukirjadest teada kaks poega ja tütar Maria (sai Tupenurme Panga Juri Peegli naiseks). Vanem poeg, 1886.a sündinud Ivan läks Viljandimaale Suislepi valda (oli köstrer-koolmeister) ja viimases koguduse-nimekirjas olid Uietalule jäänud Madis ning noorem poeg Mihail Suu (s.1890) oma naise Elena (sünd. Vapper; Vidi-Mihkli tütar Tamse Sepalt), tütre Agnese (1922) ning kolme pojaga: Eduard (1921), Arno (1924) ja Vaino (1933). Ema Irina on 1930.a surnud. Arno astus 1944.a vabatahtlikult saksa sõjaväkke ja suri Poolas vangilaagris.
Kruntimis-andmetes oli Nõmmküla suurim, 52,55-hektarine talu Mihail Suu nimel ja uuelt nõukogude okupatsioonilt ei olnud Mihklil midagi head loota – pere põgenes 1944.a septembris Rootsi. Üksi jäänud vana Madis suri ja tühjaks jäänud Uietalule tuli oma kahe tütre ning poja Unoga Madise leseks jäänud tütar, Tupenurme Panga Maria Peegel-Suu (enne seda oli Uietalul pisut aega koduhoidjaks ka Tooma Julia Suu). Kõigest sellest saab üksikasjaliku pildi Mihail Suu Rootsis kirjutatud mälestustest, mis siinkirjutaja veebi-kausta Nõmmküla allkaustas saadaval on.
1959.a loenduslehel olid Maria Peegel ning tütred Helga ja Milvi Uietalul kirjas, Uno oli sel ajal Orissaares keskooli internaadis. Helga ja Milvi olid “Põhjaranniku” ja “Muhu” ning hiljem “Saare Kaluri” teenistuses – Helga Seanina kalatööstuses ja Milvi raamatupidajana; Unost sai meremees ja kodu lõi ta omale Pärnus, kuid tema tütar ja väimees (Kraused) ehitasid omale Umna lepikus ka suvekodu ja nii ei ole ka Uno side lapsepõlvekoduga katkenud. Õed ehitasid omale kolhoosiajal Ansu naabruses uue maja, mis Kalda nime hakkas kandma ja põhiliselt Kuressaares elavate õdede Peeglite suvekoduks jäi. Uietalu koht müüdi omaaegsele kunstikombinaadile “Ars” suvilaks. Nii talu-kompleks kui uhke hollandi-tüüpi tuulik said millalgi ka muinsuskaitse alla võetud, aga selle mõtte ja tähenduse üle uuel aastatruhandel ei ole vist mõtet targutama hakata. 
Selgub, et 1953. aastal on Uno Peegel olnud Nõmmkülast ainus Liiva kooli õpilane, sest tema on vihikulehele joonistanud selleaegse Uietalu majaplaani, mis Vassili Kolga materjalide hulgas on Koguva muuseumis säilinud ja mida seetõttu siingi saame esitleda.

 

 

Tekst ja pildid pärit: http://muhu.rehepapp.com  ja http://eue.ee

 

Uietalu veski peale valmimist